keskiviikko 7. tammikuuta 2009

Lähteet

LÄHTEET

 

ARKISTOT

 


Baltic News Service

Eduskunta

Eesti Juuti Kogukond

Gosudarstvennyi Arhiv Rossiiskoi Federatsii

Helge Seppälä

Helsingin Sanomat

Johan Bäckman

Kansallisarkisto

Kansalliskirjasto

Korkein oikeus

Nikolai Baryšnikov

Oikeusministeriö

Petroskoin Kansallinen teatteri

Rahvusarhiiv

Ritarikuntien kanslia

Ronald Reagan Presidential Library Archives

Rudolf Sykiäinen

Sirkka-Liisa Lindström

Suomen Amnesty International

Suomen Tietotoimisto

Ulkoasiainministeriö

Valtakunnansyyttäjänvirasto

Valtiollisen poliisin arkisto

Vasili Lukjanov


 

LEHDET

 


Aamulehti

Aftontidningen

Aikalainen

Ajalooline Ajakiri

Ajan Suunta

Apu

Arbeiterbladet

Arbetarbladet

Arbetaren

Baltika

Baltiski mir

Carelia

Daily Mail

Dagens Nyheter

Demari

Eesti Ekspress

Eesti Päevaleht

Eesti Sõna

Elonkehä

Etelä-Suomen Sanomat

Etelä-Vantaa

Forssan Lehti

Hakkapeliitta

Helsingin Sanomat

Helsingin Seudun Sotaveteraani

Herättäjä

Hiidenkivi

Historiallinen Aikakauskirja

Hämeen Sanomat

Hymy

Iisalmen Sanomat

Iltalehti

Ilta-Sanomat

Itsenäinen Suomi

Jerusalem Post

Jerusalemma Sõnumid

Kainuun Sanomat

Kanava

Kansallissosialisti

Kansan Lehti

Kansan Sanomat

Kansan Tahto

Kansan Uutiset

Karjala

Karjalan Viesti

Keskisuomalainen

Kesknädal

Kodukolle

Kultuur ja elu

Kulttuurivihkot

Kustaa Vaasa

Kymen Sanomat

Le Monde

Life in Estonia

Länsiväylä

Morgunbladid

Newsday

Nuijasoturi

Ny Dag

Näköpiiri

Opettaja

Pohjalainen

Pohjois-Karjala

Postimees

Pro Estonia

Punalippu

Rahva Hääl

Rakentaja

Rauhaa kohti

Satakunnan Kansa

Savon Sanomat

Seinäjokinen

Seura

Seuratieto

Sirp ja vasar

Soihtu

Sotilasaikakauslehti

Suomen Kuvalehti

Suomen Pienviljelijä

Svenska Dagbladet

The New York Times

Inquirer

The Baltic Guide

The Washington Times

Thjodviljinn

Tidningen Boken

Tiedonantaja

Time

Times

Tuglas-seuran jäsenlehti

Turun Päivälehti

Turun Sanomat

Turun Ylioppilaslehti

Työkansan Sanomat

Työväen Pohjanmaa

Ulkopolitiikka

Uusi Aura

Uusi Suomi

Uusimaa

Vapaa Sana

Vapaussoturi

Vesti dnja

Veteraani

Vikerkaar

viro.nyt

Washington Inquirer

Washington Post

Yhteishyvä

Ylioppilaslehti

Yorkshire Post



 

KIRJALLISUUS

 

Aarons Mark. War Criminals Welcome. Australia, A Sanctuary for Fugitive War Criminals Since 1945. Black Inc. Melbourne. 2001.

Adolf Hitler ja lapsed. MTÜ Uus Euroopa. Tartu. 2006.

Adolf Hitler – vabastaja. MTÜ Uus Euroopa. Tartu. 2007.

Ahonen Heiki & Enn Tarvel. Estonia’s Occupations Revisited. Accounts of An Era. The Kristler-Ritso Estonian Foundation. Tallinn. 2005.

Aimla Priit et al. Avoin kirje Viron SNT:sta. // Kiin Sirje et al. Neljänkymmenen kirje. Kokemuksia neuvostotodellisuudesta. Otava. Helsinki. 1990.

Ainola Olli. Suomettumisen esikoulu. // Johan Bäckman (toim.). Entäs kun tulee se yhdestoista? Suomettumisen uusi historia. WSOY. Helsinki. 2001.

Alftan Robert (toim.). Aseveljet. Saksalais-suomalainen aseveljeys 1942–1944. WSOY. Helsinki. 2005.

Alkio Paavo. Sotatuomarin päiväkirjat. Katkelmia hänen päiväkirjoistaan. Toimittanut Erkki Rintala. Ajatus Kirjat. Helsinki. 2003.

Ames Mark. Going Postal. Rage, Murder and Rebellion in America. Snowbooks. London. 2007.

Andrusson Uno. Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises. Meenutusi aastatest 1941–1944. Grenader. Tallinn. 2006.

Anttila Hannes. Jumala ompi linnamme. Sotilas-iltahartauksissa pidettyjä puheita. WSOY. Porvoo. 1941.

Arponen Antti O. & Martti Meuronen. Teloitetut. Revontuli. Jyväskylä. 2006.

Asplund Allan. Upplevelser i finska koncentrationsläger. Federativs förlag. Stockholm. 1949.

Astrov Aleksandr. Tagasivaatamisest. // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Astrov Aleksandr. Monumentaalne kriis: “natsid”, “okupandid” ja teised nihilistid. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Astrov Aleksandr. Liigsete sõnadeta. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Aula Jorma & Mikko Sokero. Estonia. Taistelu elämästä. Polarlehdet. Rovaniemi. 1994.

Aula Jorma & Mikko Sokero. Estonia. Se uppoaa joka yö. Polarlehdet. Rovaniemi. 1995.

Barbarus Johannes. Relvastatud värsid. Eesti raamat. Tallinn. 1970.

Baryshnikov Nikolai. Finland and the Siege of Leningrad 1941–1944. Johan Beckman Institute. Helsinki. 2005.

Baryshnikov Nikolai. Mannerheim without the Mask 1940–1944. Johan Beckman Institute. Helsinki. 2005.

Baryšnikov Nikolai & Vladimir Baryšnikov. Terijoen hallitus. Uusien asiakirjojen kertomaa. Johan Beckman Institute. Helsinki. 2001.

Baryšnikov Vladimir. Ot prohladnogo mira k zimnei voine. Vostotšnaja politika Finljandii v 1930-e gody. Izdatelstvo S.-Peterburgskogo universiteta. Sankt-Peterburg. 1997.

Batta András. Ooppera. Säveltäjät, teokset, esittäjät. Könemann. Köln. 2001.

Belobrovtsev Vadim. Kuidas me kaotasime integratsiooni. // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Benz Wolfgang. Holokausti. Vastapaino. Tampere. 2000.

Berg Eiki. Killud, mis ei too õnne. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Berg Maimu. Minä rakastin venäläistä. Lapsuusajan lumisten talvien muistoksi. Taifuuni. Helsinki. 1998.

Berggolts Olga. Izbrannyje proizvedenija. Biblioteka poeta. Leningrad. 1983.

Birn Ruth Bettina. Die Sicherheitspolizei in Estland 1941–1944. Eine Studie zur Kollaboration im Osten. Ferdinand Schöningh. Paderborn. 2006.

Bronze Soldier. April Crisis. Legal Information Centre for Human Rights. Tallinn. 2007. 

Brotherus Heikki. Eljas Erkko. Legenda jo eläessään. WSOY. Porvoo. 1973.

Browning Christopher R. The path to genocide. Essays on launching the final solution. Cambridge University Press. Cambridge. 1992.

Browning Christopher R. Aivan tavallisia rivimiehiä. 101. reservipoliisipataljoona ja «lopullinen ratkaisu» Puolassa. Art House. Helsinki. 1999.

Browning Christopher R. The origins of the final solution. The evolution of Nazi Jewish policy, September 1939–March 1942. Arrow Books. London. 2005.

Brüggemann Karsten & Andreas Kasekamp. Ajaloopoliitika ja ”monumentide sõda” Eestis. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Castor. Suomi-Eesti. Julkaisematon käsikirjoitus Rangellin arkistossa. 1942.

Cecil Robert. The Myth of the Master Race: Alfred Rosenberg and Nazi Ideology. Dodd Mead & Company. New York. 1972.

Cohen Walter. Etsin turvapaikkaa. Ristin voitto. Tikkurila 1970.

Djukov Aleksandr. Mif o genotside. Repressii sovjetskih vlastei v Estonii (1940–1953). Aleksei Jakovlev. Moskva. 2007.

Eesti Tallinna kaardiväe laskurkorpuse võitlustee. RK Poliitiline Kirjandus. Tallinn. 1945.

Ehala Martin. Venekeelse põlisvähemuse sünd. // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Ehrenburg Ilja. Venäjä sodassa. Kesäkuu 1941 – toukokuu 1942. Love Kirjat. Helsinki. 1981.

Ekholm Kai. Paavo Rintala, dokumentaristi. Miten kirjailija käyttää lähteitä. Things to come. Orivesi. 1988.

Emme saa unohtaa. Sodan- ja fasisminvastainen työ r.y. Kirjapaino Sanan tie. Tampere. 1964.

Epstein Eric Joseph & Philip Rosen. Dictionary of the Holocaust: Biography, Geography, and Terminology. Greenwood Press. Westport. 1997.

Eskola Katarina (toim.). Itään. Elsa Enäjärvi-Haavion ja Martti Haavion kirjeet 1941–1942. WSOY. Helsinki. 2002.

Estonija. Krovavyi sled natsizma. 1941–1944 gody. Sbornik arhivnyh dokumentov o pretuplenijah estonskih kollaboratsionistov v gody Vtoroi mirovoi voiny. Evropa. Moskva. 2006.

Euroopan vapaustaistelu. Ulkoasiainministeri von Ribbentropin Berliinissä 26. XI. 1941 pitämä puhe. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Kirjapaino Oy. Helsinki. 1941.

Filmontšik S. N. & M. L. Goldenberg. Istorija Petrozavodska. Karelija. Petrozavodsk. 2003.

Finkelsteinin Norman G. The Holocaust Industry. Reflections on the Exploitation of Jewish Suffering. Verso. London. 2000.

Finne Øyvind. Krigen som aldri slutter. Krigstraumer i et livstidsperspektiv. Eksemplet Finnmark 1940–46. Davvi Girji. Vaasa. 2005.

Forsyth Frederick. Odessan miehet. Otava. Helsinki. 1973.

Glantz David M. 900 kauhun päivää. Leningradin piiritys 1941–1944. Ajatus Kirjat. Helsinki. 2007.

Gordijevski Anatoli. Syväri – kuoleman joki. Gummerus. Jyväskylä. 2006.

Gori. Worstiwalmistaja Haim. Hirmus ja õudne-naljakas lugu kõwade närwidega lastele. Kiri. Pärnu. 1920.

Graf Mati & Heikki Roiko-Jokela. Vaarallinen Suomi. Suomi Eestin kommunistisen puolueen ja Neuvosto-Viron KGB:n silmin. Minerva. Helsinki. 2004.

Gurin-Loov Eugenia. Eesti juutide katastroof 1941. Eesti Juudi Kogukond. Tallinn. 1994.

Haamer Harri. Ei sijaa toivottomuudelle. Kirjaneliö. Helsinki. 1990.

Haavikko Paavo. Päämaja – Suomen hovi. Art House. Smedjebacken. 2001.

Haavio Elsa (toim.). Eestin runotar. Virolaisen lyriikan antologia. WSOY. Porvoo. 1940.

Hanski Jari. Juutalaisviha Suomessa 1918–1944. Ajatus Kirjat. Helsinki. 2006.

Hanski Raija. The Second World War. // Lauri Hannikainen et al. (toim.). Implementing Humanitarian Law Applicable in Armed Conflicts: The Case of Finland. Dordrecht. Nijhoff. 1992.

Haukkala Hiski. Poliittisen ja institutionaalisen solidaarisuuden rooli Viron ja Venäjän välisessä patsaskiistassa. // Kosmopolis. No. 3. 2007.

Helme Mart. Pronksiöö proloog. Valik artikleid. Kirjastus. Kunst. Tallinn. 2007.

Helme Mart. Eesti süü on iseseisvumises. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Hietanen Leena. Viron kylmä sota. Barrikadi-sarja no. 1. WSOY. Helsinki. 2008.

Hiio Toomas. Eesti üksused Kolmanda Reich'i relvajõududes // Vikerkaar. No. 8–9. 2001.

Hiio Toomas et al. (toim.). Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Inimsusevastaste Kuritegude Uuurimise Eesti Sihtasutus. Tallinn. 2006.

Hildén Kaarlo. Maapallon esihistorialliset ja nykyiset ihmisrodut. WSOY. Porvoo. 1933.

Hint Johannes. Todellisuuskuvia Eestin kansan elämästä v. 1940–44. Helsinki. 1944.

Hint Mati. Meie-nemad vastasseis. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Hvostov Andrei. Eesti ühiskonna seiklused tormakas ojas. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Hyytiä Osmo. Viron kohtalontie. 1933… 1939… 1940. Yliopistopaino. Helsinki. 1992.

Hyytiä Osmo. ”Helmi Suomen maakuntien joukossa”. Suomalainen Itä-Karjala 1941–1944. Edita. Helsinki. 2008.

Häkkinen Vesa. ”Viron Mäntsälä”. Viron vapsien vallankaappausyritys 1935. Pro gradu-tutkielma. Helsingin yliopiston poliittisen historian laitos. Helsingin yliopiston valtiotieteellinen tiedekunta. Julkaisematon. 1996.

Häkkinen Vesa. Itä-Virumaa – Viron kielipuoli potilas. // Suomen lähialueet. No. 1. 1998.

Högnäs Tor. Korsfararna. En berättelse om fred och krig. Söderström. Helsinki. 1984.

Högnäs Tor. Att söka sin väg. Söderström. Helsinki. 1985.

Högnäs Tor. Ristiretkeläiset. Kertomus rauhasta ja sodasta. WSOY. Porvoo. 1985.

Hölsä Martti (toim.). Valkoiset sivut eli suomalainen oppikoulu Itä-Karjalassa. Äänislinnan yhteislyseo 1942–1944. Suomen Kouluhistoriallinen Seura. Saarijärvi. 1998.

Iljaševitš Vladimir. Dostojevski ja Reval. Tarbeinfo. Tallinn. 2003. 

Illjaševitš Vladimir. Pribaltiitsy na rossiiskoi diplomatitšeskoi službe. Tarbeinfo. Tallin. 2005.

Illjaševitš Vladimir. Russkije sudby Estonii. Fond podderžki integratsii. Tallin. 2007. 

Illjaševitš Vladimir. Apokaliptitšeskoje (pod)soznanije ili o tšom moltšit ”Bronzovyi soldat”. // Baltika. No. 1. 2007. 

Ilves Toomas Hendrik. Esipuhe. // Imbi Paju. Torjutut muistot. Like. Helsinki. 2006.

Jaakkola Jalmari. Suomen idänkysymys. Toinen painos. WSOY. Porvoo. 1942.

Jaakkola Jalmari. The Finnish Eastern Question. WSOY. Porvoo. 1942.

Jaakkonen Pasi. Huhtiniemi. 400 kadonneen miehen mysteeri. Minerva. Helsinki. 2007.

Jacobsen Alf R. Rød august. Den virkelige historien om partisanenes skjebne. Aschehoug. Oslo. 2005.

Jacobsen Alf R. Nikkel, jern og blod. Krigen i nord 1939–1945. Aschehoug. Oslo. 2006.

Jahvetti. Suomi Neuvostoliiton radiossa. Suomen Kirja. Helsinki. 1942.

Jantovski Šimon. Lager sovetskih vojennoplennyh-jevrejev v Finljandii (1942–1944 god). Sbornik vospominanii i dokumentov. Machanaim Torah and Jewish Heritage Center for Soviet Jews. Jerusalem. 1995.

Joalaid Piret et al. Mayday Estonia. Tragöödia Läänemerel. Baltic News Service. Tallinn. 1994.

Jokisipilä Markku. Historiankirjoituksen juoksuhaudat. // Kosmopolis. No. 3. 2007.

Jutikkala Eino. Valtion Tiedoituslaitoksen salainen sotakronikka. WSOY. Porvoo. 1997.

Kaasik Peeter. Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mäestusmärk. Ajalooline õiend. Tellija: Välisministeerium. Töövõtja: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus. Tallinn. 2006.

Kahk Juhan & Karl Siilivask. Eestin SNT:n historia. Perioodika. Tallinna. 1986.

Kaplinski Jaan. Titanic. Otava. Helsinki. 1995.

Kaplinski Jaan. Mida need juudid ometi tahavad? // Vikerkaar. No. 8–9. 2001.

Kaplinski Jaan. Kirje isälle. Otava. Helsinki. 2003.

Kaplinski Jaan. Pärast pronkssõdurit. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Kapteeni Teräs. Suur-Isänmaa. Romaani menneisyydestä, nykyisyydestä ja tulevaisuudesta. Kirja. Helsinki. 1918.

Karimo Aarno. Kohtalon kolmas hetki. Suomen ja Venäjän sota vv. 1967–68. Holger Schildtin kustannusosakeyhtiö. Helsinki. 1926.

Karimo Aarno. Kohtalon kolmas hetki. Suomen ja Venäjän sota vv. 1967–68. WSOY. Porvoo. 1935.

Karvonen Mikko alias Onttoni Miihkali. Salainen sotapäiväkirja Itä-Karjalasta 1941–1942. Gummerus. Jyväskylä. 2007.

Karusoo Merle. Pronksist sõdur on uuesti sündinud. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Kazakevitš Emanuel. Tähti. Karjalais-Suomalaisen SNT:n Valtion Kustannusliike. Petroskoi. 1956.

Kazakevitš Emanuel. Ystävän sydän. Novelli. Karjalan ASNT:n Valtion Kustannusliike. Petroskoi. 1960.

Kemppainen Ilona. Isänmaan uhrit. Sankarikuolema Suomessa toisen maailmansodan aikana. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Helsinki. 2006.

Kiin Sirje et al. Neljänkymmenen kirje. Kokemuksia neuvostotodellisuudesta. Otava. Helsinki. 1990.

Kinnunen Tiina. Kenttäharmaita naisia – idealismin ja realismin ristiaallokossa // Irja Virtanen. Kenttäharmaita naisia. Tammi. Helsinki. 2006.

Kinnunen Tiina & Ville Kivimäki. Ihminen sodassa. Suomalaisten kokemuksia talvi- ja jatkosodasta. Helsinki. Minerva. 2007.

Kirme Kaalu & Maris Kirme. Kultuur Eestis sõja-aastail 1941–1944. Tallinna pedagoogikaülikooli toimetised. Tallinn. 1998.

Kivine Paavo (toim.). Kristjan Palusalu: mälestusi, müüte ja materjale. Olympia. Tallinn. 2006.

Kivirähk Andrus. Pronksmees ja kristalliöö. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Kivirähk Juhan. Uue kolmikliidu verine algus. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Koemets A. Eesti NSV kunstnikud Suures Isamaasõjas 1941–1945. Eesti NSV Kunst. Tallinn. 1963.

Kohonen Juhani & Risto Rantala. Suomalaisia kirjailijoita. Otava. Helsinki. 2004.

Kokkonen Lauri. Ruskie neitsyt. Viimeiset kiusaukset. WSOY. Porvoo. 1973.

Kolbe Laura et al. (toim.). Soi sana kultainen. Vårt land. Maamme-laulun viisitoista vuosikymmentä. Vår nationalsång 150 år. Yliopistopaino. Helsinki. 1998.

Kontio Jukka. Suomalaista verta. WSOY. Porvoo. 1925.

Kontio Jukka. Punainen naamio. WSOY. Helsinki. 1926.

Korableva N. A. et al. (toim.). Istorija Karelii s drevneiših vremjon do naših dnei. Periodika. Petrozavodsk. 2001.

Kross Jaan. Mesmerin piiri. Romantisoidut muistelmat – kuten kaikki muistelmat ja miltei jokainen romaani. WSOY. Porvoo. 1997.

Kross Jaan. Rakkaat kanssavaeltajat. WSOY. Helsinki. 2005.

Kuivala Saimi. Kerttu Nuortevan viimeiset vuodet. // Carelia. No. 7. 2000.

Kulha Keijo K. Jutikkala. Tinkimätön akateemikko. Edita. Helsinki. 2006.

Kunnas Leo. Sotilasjumalan palvelija. Nemo. Helsinki. 2004.

Kuuli Olaf. Six Years of Fascist Dictatorship in Estonia. Perioodika. Tallinn. 1975.

Kuusinen O. Suomi ilman naamiota. Karjalais-Suomalaisen SNT:n Valtion Kustannusliike. Moskova. 1944.

Kuusisto Seppo. Punaisesta sinimustavalkoiseen. Raportteja Virosta 1982–1991. Vapk-kustannus. Helsinki. 1991.

Kähkönen Sirpa. Suomen tie jatkosotaan. Sosiaalipoliittista harmonisointia kansallissosialismin hengessä. // Tiina Kinnunen & Ville Kivimäki. Ihminen sodassa. Suomalaisten kokemuksia talvi- ja jatkosodasta. Helsinki. Minerva. 2007.

Kujala Antti. Vankisurmat. Neuvostosotavankien laittomat ampumiset jatkosodassa. WSOY. Helsinki. 2008.

Küng Andres. Mitä Baltiassa tapahtuu? Kustannuspiste Oy. Tampere 1975.

Laaksonen Lasse. Leningrad ja Suomen jatkosota. // David M. Glantz. 900 kauhun päivää. Leningradin piiritys 1941–1944. Ajatus Kirjat. Helsinki. 2007.

Laar Mart. Unohdettu sota. Sissi- ja tiedustelusotaa Virossa toisen maailmansodan aikana ja sen jälkeen. FinnEpos. Jyväskylä. 1993.

Laar Mart. Punainen terrori. Neuvostoväkivallan vuodet Virossa. Grenader. Tallinna. 2005.

Laar Mart. Viron lyhyt historia. Kivikaudelta Euroopan unioniin. Grenader. Tallinna. 2005.

Laar Mart. Viro toisessa maailmansodassa. Grenader. Tallinna. 2005.

Laine Antti. Suur-Suomen kahdet kasvot. Itä-Karjalan siviiliväestön asema suomalaisessa miehityshallinnossa 1941–1944. Otava. Helsinki. 1982.

Lappalainen Niilo. Veljeskansojen kohtalonvuosilta. WSOY. Porvoo. 1999.

Larin Peeter. Lahingud Eestis 1941. aastal. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn. 1962.

Lassila Jussi. Paatosta vain brändejä? Fasismi nuorisojärjestö Našin retoriikassa. // Kosmopolis. No. 3. 2007.

Laurila Kavo. Jatkosodan kaukopartiolennot. Koala-kustannus. Helsinki. 2002.

Leede V. Ja., A. T. Matsulevitš & B. L. Tamm. Nemetsko-fašistskaja okkupatsija v Estonii (1941–1944). Sbornik dokumentov i materialov. Institut istorii partii pri TsK KP Estonii. Tallin. 1963.

Lehti Marko. Johdanto // Kosmopolis. No. 3. 2007.

Lehti Marko & Matti Jutila. Kansojen politiikka ja neuvostoajan painolasti Viron ja Venäjän suhteissa. // Kosmopolis. No. 3. 2007.

Lehti Martti. Oikeusministeriön poliittisista rikoksista nostamat painokanteet 1919–39. Julkaisematon lisensiaatintyö, Oikeuden yleistieteiden laitos. Helsingin yliopisto. Helsinki. 1994.

Lehtinen Lasse & Hannu Rautkallio. Kansakunnan sijaiskärsijät. Sotasyyllisyys uudelleen arvioituna. WSOY. Helsinki. 2005.

Lehtmets Tõnis. Pakane. Eesti Raamat. Tallinn. 1967.

Leibowitz Renè. Sibelius, le plus mauvais compositeur du monde. Aux Editions Dynamo. Liège. 1955.

Leino Jussi. Kansallissosialismi maailmanhistoriallisen kehityksen tuloksena. Otava. Uuden Auran Osakeyhtiön kirjapaino. Turku. 1941.

Leino Jussi & Teo Snellman. Suomalainen kansallissosialismi luo uuden sammon. Suomen uusi ohjelma. Suomen kansallissosialistinen työjärjestö. Helsinki. 1942.

Leino Yrjö. Kommunisti sisäministerinä. Tammi. Helsinki. 1991.

Lemmik Karl & Ervin Martinson. 12 000. Tartus 16.–20. jaanuaril 1962 massimõrvarite Juhan Jüriste, Karl Linnase ja Ervin Viksi üle peetud kohtuprotsessi materjale. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn. 1962.

Lentsman Leonid et al. (toim.). Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. Kahes köites. Kirjastus ”Eesti Raamat”. Tallinn. 1971.

Leskinen Jari. Veljien valtiosalaisuus. Suomen ja Viron salainen sotilaallinen yhteistyö Neuvostoliiton hyökkäyksen varalle vuosina 1918–1940. WSOY. Porvoo. 1999.

Levald Heino et al. Mayday Estonia II. Aasta hiljem. Baltic News Service. Tallinn. 1995.

Liik Kadri. The ”Bronze Year” of Estonia-Russia relations. // Estonian Ministry of Foreign Affairs Yearbook 2007. Tallinn. 2008.

Lilja Pekka. Väinö Linnan Tuntematon sotilas konfliktiromaanina. Normistojen taistelu. Jyväskylän yliopisto. Jyväskylä. 1984.

Lilja Pekka & Kulle Raig. Urho Kekkonen ja Viro. Minerva. Helsinki. 2006.

Linna Väinö. Tuntematon sotilas. WSOY. Porvoo. 1954.

Linna Väinö. Sotaromaani. Tuntemattoman sotilaan käsikirjoitus. WSOY. Helsinki. 2000.

Linter Dmitri. Voina smyslov. // Baltiski mir. No. 4. 2007. 

Loone Oudekki. Tänu kellele pole meil kodusõda? // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Lordi Russel of Liverpool. Hakaristin ruoska. Lyhyt selonteko natsien sotarikoksista. Kustannustalo. Helsinki. 1955.

Lotman Mihhail. Võimusemiootika eesti ja vene kultuuris. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Lounela Pekka & Matti Kassila. Kahden naisen sota. Vuosisadan vakoilutarina. WSOY. Porvoo. 1987.

Lucas Edward. The New Cold War. Putin’s Russia and the Threat to the West. Palgrave Macmillan. New York. 2008.

Lukkari Matti. Viron itsenäistyminen. Kerran me voitamme kuitenkin. Otava. Helsinki. 1996.

Lukjanov Vasili. Tragitšeskoje Zaonežje. Dokumentalnaja povest. Petrozavodsk. 2004.

Lundin Ingvar. Baltiska judar. Fördrivna, förföljda, förintade. Warne. Sävedalen. 2000.

Luther Martti. Juutalaisista ja heidän valheistaan. Kustannus Oy Vasara. Kerava. 1939.

Made Tiit. Kansa tahtoi. WSOY. Porvoo. 1991.

Madisson Tiit. Aprillimässu lugu. Ohvrikivi. Tallinn. 2008.

Madisson Tiit. Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale. Ohvrikivi. Tallinn. 2006.

Madisson Tiit. Lihula õppetund. Maailma Uue Korra loomine Eestis: ajaloo ümbertegemine ja rahvusluse mahasurumine. Ortwil. Lihula. 2005.

Madisson Tiit. Maailma uus kord. Judaistide ja vabamüürlaste varjatud tegevus rahvaste ning riikide allutamisel. Ortwil. Tallinn. 2004.

Maijanen Heikki. Johdatus uusfasismin tarkasteluun. Tutkielma päällystökurssilla syksyllä 1978. Poliisihallinto. Poliisiopisto. 1978.

Manninen Ohto. Kerttu Nuorteva. Neuvostokaunotar vakoilujohtajana. Edita. Helsinki. 2006.

Maripuu Meelis. Eesti juutide holokaust ja eestlased. // Vikerkaar. No. 8–9. 2001.

Martinson Ervin. Haakristi teenrid. Eesti Riiklik Kirkastus. Tallinn. 1962.

Masso Iivi. Pronksmees ja ajalooline enesekriitika. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Menendéz Ana. Rakas Che. Otava. Helsinki. 2005.

Meri Lennart. Tallinnan kuiskeet. // Eva Lille & Juhani Salokannel (toim.). Neljä päivää Virossa. WSOY. Porvoo. 1989.

Meri Lennart. Tulen maasta, jonka nimi on Viro. Otava. Helsinki. 1995.

Metropoliitta Johannes. Bysantin luottomies. Metropoliitta Johanneksen kolme vuosikymmentä ortodoksisen kirkon piispana ja arkkipiispana. Toimittanut Lasse Virtanen. Ajatus Kirjat. Helsinki. 2003.

Mikkola Marja-Leena. Menetetty lapsuus. Suomalaismiehittäjien vankeudessa 1941–44. Tammi. Helsinki. 2004.

Murmantseva V. S. Sovetskije ženštšiny v Velikoi Otetšestvennoi voine. Mysl. Moskva. 1974.

Mustola Kati. Tom of Finland. // Kati Mustola & Johanna Pakkanen (toim.). Sateenkaari-Suomi. Seksuaali- ja sukupuolivähemmistöjen historiaa. Like. Helsinki. 2007.

Mutt Mihkel. Eesti riik kaotab süütus. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Mäe Hjalmar. Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi. Matrix. 2005.

Nauticus. Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta. Balticum. Malmö. 1941.

Niemi Irja. Neuvostokasvatti. Neuvostoelämän ääripiirteitä minä-muotoon kuvattuina. Oy Suomen Kirja. Helsinki. 1944.

Nieminen Leo Martti (toim.). Suur-Suomi saasta. Henkisen maanpuolustuksen sotadokumentti. Laatulehti Ky. Tampere. 1975.

Niiniluoto Yrjö. Suuri rooli. Suomen marsalkan, vapaaherra Carl Gustaf Emil Mannerheimin kirjallisen muotokuvan yritelmä. Otava. Helsinki. 1962.

Niku Risto. Kahdeksan tuomittua miestä. Sotasyyllisten vankilavuodet. Edita. Helsinki. 2005.

Nova Fritz. Alfred Rosenberg. Nazi Theorist of the Holocaust. Hippocrene Books. New York. 1986.

Novick Peter. The Holocaust and Collective Memory. The American Experience. Bloomsbury. London 2000.

Oplatka Andreas. Lennart Meri. Virolle eletty elämä. Tammi. Helsinki. 2007.

Oras Ants. Viron kohtalonvuodet. Viron kansan vaiheet vv. 1939–1944. Gummerus. Jyväskylä. 1958.

Paasikivi J. K. Jatkosodan päiväkirjat 11.3.1941–27.6.1944. WSOY. Porvoo. 1991.

Paju Imbi. Torjutut muistot. Like. Helsinki. 2006.

Parkkari Nestori. Suomalaisessa keskitysleirissä vv. 1940–1944. Kansankulttuuri Oy. Kuopio. 1955.

Paloheimo Pertti. Kristjan Palusalu: urheilusankari – spordisangar. Helsinki. 2003.

Petersoo Pille. Seitse ärevat päeva: eestikeelsete päevalehtede reaktisoon 2007. aasta aprillisündmustele. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Piper Ernst. Alfred Rosenberg. Hitlers Chefideologe. Pantheon. München. 2007.

Pruun katk. Saksa fašistlik okupatsioon Eestis 1941–1944. Dokumente ja materjale. Eesti Raamat. Tallinn. 1988.

Puide Peeter. Samuil Braschinskyn kadonnut viha. Dokumenttiromaani. Sahlgren. Otalampi. 1998.

Pullat Raimo. Istorija Tallina s natšala 60-h godov XIX stoletija do 1970 goda. Eesti Raamat. Tallin. 1972.

Pähklimägi August. Kedagi pole unustatud, midagi ei unustata. Matkaradu Suure Isamaasõja lahingupaikadesse. Eesti raamat. Tallinn. 1975.

Põldroos Enn (toim.). Nõukogude Eesti kunst. 70 reproduktsiooni. «Kunst». Tallinn. 1987.

Raami Mari. Kaksoiselämää – Olga Berggoltsin päiväkirjamerkintöjä Leningradin piirityksen ajalta. // Kulttuurivihkot. No. 2. 2002.

Rabe Jutta. Estonia. Tragedia Itämerellä. Alfamer. Helsinki. 2002.

Raguza Imam. Moskovan hirmuvaltias. WSOY. Porvoo. 1941.

Raguza Imam. Sovetismin luhistuminen Suur-Saksan iskuista. Helsinki. 1941.

Raig Kulle. Saarenmaan valssi. Georg Otsin elämäkerta. Ajatus Kirjat. Helsinki. 2002.

Ramonet Ignacio. Median tyrannia. WSOY. Helsinki. 2001.

Rannut Mart. Integratsioonist Eestis. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Raud Mart. Noor kangelane. Jutustus noortele Nõukogude Liidu Kangelase Arnold Meri võitlejateest. ENSV Riiklik Kirjastus. Moskova. 1943.

Raudsepp Maaris. Vimma ja lepituse hääled Pronkssõduri ümber: internetifoorumite analüüs. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Rautkallio Hannu. Holokaustilta pelastetut. WSOY. Helsinki. 2004.

Rautkallio Hannu. Manipulointia juutalaisten luovutuksilla. // Kanava. No. 1. 2004.

Reenpää Heikki A. Pojanpoika. Otava. Helsinki. 1998.

Remsu Olev. Tunnen end vägistatuna. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Rentola Kimmo. Neuvostodiplomaatin loikkaus Helsingissä. Suojelupoliisi. Helsinki. 2007.

Rislakki Jukka. Erittäin salainen. Vakoilu Suomessa. Love kirjat. Helsinki. 1982.

Rislakki Jukka. Tapaus Latvia. Pieni kansakunta disinformaatiokampanjan kohteena. Vastapaino. Tampere. 2007.

Rintala Paavo. Pojat. Kuvia vv. 1941–44 Oulun poikien suhteesta ajan suureen ihanteeseen, sotaan ja sen edustajiin, saksalaisen vuoristoarmeijan alppijääkäreihin. Otava. Helsinki. 1958.

Rintala Paavo. Sissiluutnantti. Proosaa rinta- ja kurkkuäänille. Otava. Helsinki. 1963.

Rintala Paavo. Leningradin kohtalosinfonia. Saksalaisten ja suomalaisten vuosina 1941–1943 piirittämän kaupungin ja sen asukkaiden tarina. Otava. Helsinki. 1968.

Rintala Paavo. Mummoni ja Mannerheim. Otava. Helsinki. 1980.

Roiko-Jokela Heikki & Heikki Seppänen (toim.). Etelän tien kulkija – Vilho Helanen (1899–1952). Atena. Jyväskylä. 1997.

Rooste Jürgen. Tavaline eesti idioot. Ji. Tallinn. 2008.

Rosén Gunnar. Suomalaisina Itä-Karjalassa. Sotilashallinnon ja Suomen Punaisen Ristin yhteistoiminta 1941–1944. Suomen historiallinen seura. Helsinki. 1998.

Rosenberg Alfred. Memoirs of Alfred Rosenberg. Ziff-Davis Publishing Company. Chicago. 1949.

Rosenberg Alfred. The Myth of the Twentieth Century. An Evaluation of the Spiritual-Intellectual Confrontations of our Age. Historical Review Press. Sussex. 2004.

Ruskea kirja Saksan natsiterrorin hirmuista. Kansanvalta. Helsinki. 1933.

Ruutsoo Rein. Järeleaitav demokraatia Eestis: saavutused ja väljavaated. // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Ruutsoo Rein. Kodanikuühiskonna hääl jäi kuulamata. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Rževskaja Elena. Tulimme palavaan Berliiniin. Rintamatulkin muistiinpanoja. Tammi. Helsinki. 1965.

Saarts Tõnis. Pronksiöö – sundeuroopastamise läbikukkumine ja rahvusliku kaitsedemokraatia sünd. // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Salo Vello (toim.). The White Book. Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes. 1940–1991. Estonian Encyclopaedia Publishers. Tallinn. 2005.

Saar Ants. Mõrvarid maskita. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn. 1961.

Saari Matti. Estonia. Gummerus. Jyväskylä. 1995.

Saat J. et al. Saksa fašistlik okupatsioon Eestis aastail 1941–1944. RK Poliitiline Kirjandus. Tallinn. 1947.

Saat I. M. Vooružonnoje vosstanije 1 dekabrja 1924 goda v Estonii. Materialy k sessii. Obedinjonnaja nautšnaja sessija po istorii narodov pribaltiki posleoktrjabrskogo perioda. Tallinn. 1954.

Saksa fašistide kuriteod Eesti NSVs. RK Poliitiline Kirjandus. Tallinn. 1945.

Sana Elina. Luovutetut: Suomen ihmisluovutukset Gestapolle. WSOY. Helsinki. 2003.

Sanden Einar. An Estonian Saga. Boreas Publishing House. Cardiff. 1996.

Selin Sakari. Pimeät vuosikymmenet. Demokraattinen sivistysliitto ry. Helsinki. 2003.

Senjavskaja Jelena. Psihologija voiny v XX veke. Istoritšeski opyt Rossii. Rosspen. Moskva. 1999.

Senjavskaja Jelena. Venäläiset ja suomalaiset toistensa silmin sota-aiheisissa elokuvissa. // Carelia. No. 5. 2005.

Senjavskaja Jelena. Protivniki Rossii v voinah XX veka. Evoljutsija ”obraza vraga” v soznanii armii i obštšestva. Rosspen. Moskva. 2006.

Seppälä Helge. Suomi hyökkääjänä 1941. WSOY. Porvoo. 1984.

Seppälä Helge. Suomi miehittäjänä 1941–1944. SN-kirjat. Helsinki. 1989.

Seppälä Helge. Leningradin saarto 1941–1944. Murhenäytelmän sävyttämä voitto. Johan Beckman Institute. Helsinki. 2003.

Siiras Jaan. Viro neuvostokurimuksessa. Piirteitä Viron tapahtumista ja kehityksestä bolshevikkivallan aikana vv. 1939–41. WSOY. Porvoo. 1942.

Siobhan Kattago. Sõjamälestusmärgid ja tsiviliseerumisprotsess. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Širokorad Aleksandr. Finljandija – Rossija. Tri neizvestnyje voiny. Vetše. Moskva. 2006.

Sokolova Nastja. Usalduse ja usaldamatuse konstrueerimine politsei vastu Eesti ajakirjanduses pärast aprillikriisi. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Soosaar Enn. Pronssisotilas neuvostonostalgian symbolina. // Kanava. No. 4–5. 2008.

Standnikov Sergei. Venelastest Eestis: mõningaid heiastusi. // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Stenvall Taru. Marski ja hänen hovinsa. WSOY. Porvoo. 1955.

Strider Roy. Ühiskondliku lõhe sihtasutus. // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Štšeglov German. Tri goda v kontslagerjah Finljandii. Nestor. Sankt-Peterburg. 2002.

Sunde Harald G. Partisanene på Øretoppen/Beallječohkka. Beallječohkka Innovation. Kirkenes. 2006.

Sunila A. A. Vooružonnoje vosstanije Estonskogo proletariata 1 dekabrja 1924 goda. Avtoreferat dissertatsii na soiskanije utšenoi stepeni kandidata istoritšeskih nauk. Institut istorii partii pri TsK KP Estonii. Filial instituta marksizma-leninizma pri TsK KPSS. Tallinn. 1961.

Sunila August. Eesti proletariaadi relvastatud ülestõus. 1. detsembril 1924. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn. 1961.

Suominen Elina. Kuoleman laiva S/S Hohenhörn: juutalaispakolaisten kohtalo Suomessa. WSOY. Porvoo. 1979.

Suutari Viljo. Leiri. Kertomus pienistä ihmisistä, jotka taistelivat elämästään. WSOY. Porvoo. 1967.

Svinhufvud Pehr Evind. Testamentti kansalleni. Stockholm. 1944.

Tallame puruks valgesoome mao. RK Poliitiline Kirjandus. Tallinn. 1941.

Talve Ilmar. Kolme kotimaata. Omaelämäkerta. Kirja-Aurora. Turku. 2004.

Talvela Paavo. Muistelmat 1. Sotilaan elämä. Kirjayhtymä. Helsinki. 1976.

Talvela Paavo. Muistelmat 2. Sotilaan elämä. Kirjayhtymä. Helsinki. 1977.

Talvi Jussi. Ystäviä ja vihollisia. Otava. Helsinki. 1954.

Tamm Marek & Pille Petersoo. Monumentaalne konflikt: sissejuhatuseks. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Tamm Marek & Saale Halla. Ajalugu, poliitika ja identiteet: Eesti monumentaalsest mälumaastikust. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.  

Tamm Marek. Hammas hamba vastu. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Tammer Enno. M/S Estonia in memoriam. Tammerraamat. Tallinn. 2004.

Tammet Tanel. Küberrünnakute moos aprillirahutuste kibedal pudrul. // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Tamminen Tapio. Pahan viehätys. Natsismin ja terrorin lähteillä. Otava. Helsinki. 2004.

Tarkka Pekka. Paavo Rintalan saarna ja seurakunta. Kirjallisuussosiologinen kuvaus Paavo Rintalan tuotannosta, suomalaisen kirjasodan rintamista ja kirjallisuuden asemasta kulttuurin murroksessa. Otava. Helsinki. 1966.

Tihonov Oleg. Operatsija v zone ”Vakuum”. Dokumentalnaja povest. Karelia. Petrozavodsk. 1971.

Tihonov Oleg. Säilytettävä ikuisesti. 2:osainen dokumenttikertomus teatteria varten. Petroskoi. 1974.

Tiihonen Taito. Mielipidevanki vuosimallia 1904. Suomalaisesta keskitysleiristä yhteiskunnalliseksi vaikuttajaksi. Muistelmat. Vavo. Helsinki. 1990.

Toiviainen Sakari. Tuska ja hurmio. Mikko Niskanen ja hänen elokuvansa. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Helsinki. 1999.

Toivola Urho. Amerikka varoitti. Suomen Kirja. Helsinki. 1946.

Torop Peeter. Eesti sambad. // Vikerkaar. No. 4–5. 2008.

Torsti Pilvi. Why Do History Politics Matter? The Case of the Estonian Bronze Soldier. // Aunesluoma  Juhana & Pauli Kettunen (toim.). The Cold War and the Politics of History. University of Helsinki & Edita Publishing. Helsinki. 2008.

Tšumakov G. V. (toim.). Partizanskaja voina v Karelii. Sbornik statei I materialov. Vojenno-istoritšeskoje obštšestvo. Petrozavodsk. 2005.

Tšurov Vladimir. Taina tšetyrjoh generalov. Dokumentalnaja povest s nekotorym predloženijami i semeinymi rasskazami. Kutškogo pole. Moskva. 2005.

Tulviste Peeter. Vandaalid ja meievenelased. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Turtola Martti. Kenraali Johan Laidoner ja Viron tasavallan tuho 1939–1940. Otava. Helsinki. 2008.

Turtola Martti. Presidentti Konstantin Päts: Viro ja Suomi eri teillä. Otava. Helsinki. 2002.

Tuulik Ülo. Sodan jaloissa. Gummerus. Jyväskylä. 1974.

Tuuteri Leena. Tuhat päivää Itä-Karjalassa. Itä-Karjalan siviiliväestön terveyden- ja sairaanhoito suomalaismiehityksen aikana 1941–1944. Recallmed. Klaukkala. 1998.

Uspenski G. V. Ot pervogo litsa. Razgovory s Vladimirym Putinym. Vagrius. Moskva. 2000.

Vares Johannes. Nõukogude Eesti taassünd. Valmik artikleid ja sõnavõtte (1942–1945). RK Poliitiline Kirjandus. Tallinn. 1945.

Vatanen V. J. Adolf Hitler. Saksan kansallissosialismin luoja ja hänen liikkeensä. Toinen painos. Gummerus. Jyväskylä. 1933.

Vatanen V. J. Saksan sotureita. Otava. Helsinki. 1941.

Vatanen V. J. Ukrainan valloittaja ja Pietarin ja Moskovan piirittäjät. Otava. Helsinki. 1942.

Vepsäläinen Seppo. Virolaisten liittyminen Saksan alaisiin aseellisiin joukkoihin kesästä 1941 kesään 1942. Historiallis-poliittiset syyt ja virolaisten mielipiteet. Yleisen historian julkaisematon pro gradu -työ. Helsingin yliopisto. Helsinki. 2007.

Verigin S. G. & V. P. Sudakov. Petrozavodsk i petrozavodtšanje v gody Velikoi Otetšestvennoi voiny. Skandinavija. Petrozavodsk. 2005.

Vetik Raivo. Etniline domineerimine Eestis. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Vihinen Antti. Theodor W. Adornon Sibelius-kritiikin poliittinen ulottuvuus. Studia musicologica universitatis helsingiensis 8. The Musicological Department of the University of Helsinki. Helsinki. 2000.

Vihinen Antti. Musiikkia ja politiikkaa. Esseitä Wagnerista Sibeliukseen. Like. Helsinki. 2005.

Viik Tõnu. Pronkssõduri konflikti loogika: lähedus jõledus hüsteeria deemon. // Pille Petersoo & Marek Tamm (toim.). Monumentaalne konflikt. Mälu. poliitika ja identiteet tänapäeva Eestis. Varrak. Tallinn. 2008.

Vinde Victor. Välähdyksiä Nürnbergistä. Karisto. Hämeenlinna. 1946.

Virkkunen Paavo. Suomen taistelevan armeijan henki. Rintamakirjeiden esittelyä. Otava. Helsinki. 1941.

Virkkunen Sakari. Elias Simojoki. Legenda jo eläessään. WSOY. Porvoo. 1975.

Virtanen Irja. Kenttäharmaita naisia. Tammi. Helsinki. 2006.

Voipio Anni. Suomen sotamarsalkka. WSOY. Porvoo. 1942.

Vuorinen Harry Verner. Myrskyn silmässä. Poliittisen vangin päiväkirja jatkosodan ajalta 1941–1944. Like. Helsinki. 2006.

Västrik Riho. Klooga koonduslaager – Vaivara süsteemi koletu lõpp. // Vikerkaar. No. 8–9. 2001.

Västrik Riho. Tartu koonduslaager. // Ajalooline Ajakiri. No. 3. 1999.

Waltari Mika. Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta. WSOY. Helsinki. 2008.

Wehrmachtin matkaopas Suomeen. Ajatus Kirjat. Helsinki. 2006.

Weiss-Wendt Anton. Mida tähendab meile holokaust? // Vikerkaar. No. 8–9. 2001.

Whisker James B. The Philosophy of Alfred Rosenberg. Origins of the National Socialist Myth. Noontide. Newport Beach. 1990.

Wiesenthal Simon. Tappajat joukossamme. Elämäntyöni natsirikollisten paljastajana. WSOY. Porvoo. 1967.

Wilhelmson Karl. Alfred Rosenberg ja Eesti. // Vikerkaar. No. 8–9. 2001.

Wilson Drew. The Hole. Another look at the sinking of the Estonia ferry on September 28, 1994. Diggory Press. Cornwall. 2006.

Zenkovitš Nikolai. Putinskaja entsiklopedija. Semja. Komanda. Opponenty. Prejomniki. 2-e izdanije, ispravljonnoje i dopolnjonnoje. OLMA Media Grupp. Moskva. 2008.

Zetterberg Seppo. Mika Waltari ja totuus Baltiasta 1939–1941. // Mika Waltari. Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuasta. WSOY. Helsinki. 2008.

Zuroff Efraim. Occupation: Nazi-Hunter. The Continuing Search for the Perpetrators of the Holocaust. KTAV Publishing House, Inc. Hoboken. New Jersey. 1994.

Äikiä Armas. Iskelmiä. Karjalais-Suomalaisen SNT:n Valtion Kustannusliike. 1943.

 


 

ELOKUVAT

Ahrne Marianne. Fem över tolv. Omega Film AB. 2000.

Bekmambetov Timur. Notšnoi dozor. Bazelevs Production. 2004.

Bischoff Valerie. Temporary Concrete. 2007.

Clason Per. Blockade. Estonian Film Foundation. 2003.

Eisenstein Sergei. Aleksander Nevski. Mosfilm. 1938.

Eisenstein Sergei. Ivan groznyi. Mosfilm. 1944.

Gaevert Thomas & Martin Hilbert. Wehrmacht und Prostitution – über den Missbrauch von Frauen in deutschen Militärbordellen. Aquino Film. 2005.

Gutman Tatjana. Tam, gde my byvali... Sovinfilm. 2004.

Hippler Fritz. Der Ewige Jude. Deutsche Film Gesellschaft. 1940.

Lehikoinen Ari. Helvetti Suomenlahdella. Yleisradio. 2006.

Lessner Inbal B. I Have Never Forgotten You. The Life and Legacy of Simon Wiesenthal. Moriah Films. 2006.

Liiv Urmas E. Tervitusi Nõukogude Eestist! 2007.

Liiv Urmas E. Pronksöö: Vene mäss Tallinnas. 2007.

Medvedev Sergei. Adolf Gitler – bilet v odnu storonu. Ostankino & FSB. 2002.

Neame Ronald. The Odessa File. Columbia Pictures. USA. 1974.

Niskanen Mikko. Pojat. Suomen Filmiteollisuus Oy. 1962.

Niskanen Mikko. Sissit. Fennada-Filmi. 1963.

Paju Imbi. Torjutut muistot. Fantasiafilmi Oy. 2007.

Põldre Mati. Need vanad armastuskirjad. Freyja Film. 1992.

Romm Mihail. Obyknovennyi fašizm. Goskino. 1965.

Schaffner Franklin J. The Boys from Brazil. ITC. 1978.

Smirnov Vitali. Oni prisjagnuli Gitleru. Teleostrov. 2007.

Sokurov Aleksandr. Moloh. Fabrica. 1999.

Tallinski rastšjot. NTV. 2007.

Tuominen Arvo. Kiveen hakattu partisaani. Yleisradio. 2003.

Vilsmaier Joseph. Der Letzte Zug. CCC. 2006.


 

HENKILÖHAKEMISTO



Aalto Sari

Aaltonen Bruno

Aarland Hillar

Aarons Mark

Aav Enrico

Adamson Albert

Adamson Artur

Adorno Theodor W.

Aeg Raivo

Agricola Mikael

Ahrne Marianne

Äikiä Armas

Akel Friedrich

Alafuzoff Georgij

Alaküla Allan

Alas Arnold

Aldridge James

Aleksi II

Aljušin Igor

Alkio Paavo

Altimari Francis

Altis Eino

Aluoja Johannes

Alus Aldis

Andropov Juri

Andrusson Uno

Angelus Oskar

Annist August

Ansip Andrus

Anthoni Arno

Anttinen Einar

Anvelt Andres

Anvelt Jaan

Arajuuri Johan

Arrocha Adolfo

Asplund Allan

Aumeier Hans

Bambus Lauri

Barbarus Johannes

Bartolomeus

Barwick Garfield

Barybin Vasili

Bažanov Boris

Bekmambetov Timur

Bell Nossan

Benediktsson Bjarni

Berg Maimu

Berggolz Olga

Bergmann Heinrich

Berzins Ivars

Birnik Blume

Bischoff Valerie

Bitševskaja Žanna

Blandon Jose

Bloch Leie

Bloch Mirjam

Blücher Wipert von

Bodman Franz von

Bondarenko Nikolai

Bondartšuk Sergei

Bonsdorff Max von

Bornhöhe Eduard

Brahms Johannes

Braschinsky Samuil

Braun Eva

Brežnev Leonid

Brjantsev Aleksei

Bub Feige

Bub Sara

Buchanan Pat

Busch Georges

Bush George W.

Canterburyn arkkipiispa

Clark Ramsey

Clark Tom

Clinton Bill

Cohen Howard

Cohen Walter

Cohen William B.

Conant James B.

Conrad Joseph

Cripps Stafford

D’Amato Alfonse

D’Empaire Mazula

Dahlman Max

Djukov Aleksandr

Don Juan

Donner Sven

Dornemann Klaus

Dornemann Lucas

Dorosenko Grigori

Dorosenko Vladimir

Dostojevski Fjodor

Echtman Fritz

Eichmann Adolf

Eisenstein Sergei

Eisma Arnold

Elk Karl

Enäjärvi-Haavio Elsa

Epstein Joseph

Erelt Pekka

Erkko Aatos

Erkko Eljas

Ernits Mihkel

Erzinkjan Suren

Eskola Armas

Falkenhorst Nikolaus von

Fedjuninski Ivan

Framkin Naum

Frank Ida

Frank Kune

Frei Luisa

Gadkova Vera

Gadolin Carl Axel von

Ganin Dmitri

Ganina Vera

Genth Wilhelm

Gerrets Ralf

Gertrud (vanki)

Giesen Fritz

Giuliani Rudolph

Gnevaševa Svetlana

Goebbels Josef

Goldberg Josi

Goldberg Liia

Goldberg Rena

Gorbatšov Mihail

Gorfinkel Hirsch

Göring Herman

Graf Mati

Greene Graham

Gromyko Andrei

Guevara Che

Haapala Pertti

Haavikko Paavo

Haavio Martti

Haavisto Pekka

Haitov Esther

Haitov Rahel

Häkkinen Vesa

Hallismaa Haljand

Hämäläinen Elina Sigrid

Hämelanen Mati

Hammer Richard

Hannibalsson Jon Baldvin

Hanski Jari

Hapikalo Stepan

Haukkala Hiski

Havu Toini

Hawke Bob

Heikinheimo Ilmari

Heinäluoma Eero

Heine Eerik

Heiska Albin

Helanen Vilho

Helenius (maaherra)

Heliara Tauno

Heljas Mari-Ann

Hellevig Jon

Hellman Lillian

Helme Mart

Hench Klaus

Heusermann Kätchen

Heydrich Reinhard

Hietanen Leena

Himmler Heinrich

Hinriksson Eðvald

Hint Johannes

Hion Viktor

Hippler Fritz

Hirschfeldt (lääkäri)

Hirschfeldt David

Hirschfeldt Irene

Hirschfeldt Renate

Hitler Adolf

Högnäs Tor

Holsti Rudolf

Holtzman Elisabeth

Holzner Anton

Honka Aaro

Hopp Asja

Höss Rudolf

Huppert Kurt

Iivana Julma

Ilves Konstantin

Ilves Toomas Hendrik

Isto Edvard

Iversen Felix

Jaakob Johannes

Jaakonsaari Liisa

Jaakson Ernst

Jaanimägi Daisy

Jackson Robert

Jakobson Max

Jalak Kristjan

Jalakas Hilda

Jeltsin Boris

Jerofejev Viktor

Jevtušenko Jevgeni

Joffe Mihail

Jõgi Aili

Johannes

Jürgenson Aili

Jürgenson Maarika

Jürgenson Toivo

Jüriste Juhan

Juuksaar Harri

Kaalep Ain

Kaasik Peeter

Kaasik Voldemar

Kaila Erkki

Kaio Alfred

Kaldre Teodor

Kalervo (ups.)

Kaljula Herman

Kaljurand Kalle

Kaljurand Marina

Kallasmaa Raivo

Kallasmäe Arnold

Kallio Paavo

Kalliomäki Antti

Kallis Bjarne

Kana Voldemar

Kandybei Aleksandra

Kanerva Ilkka

Kangur Bernhard

Kaplinski Jaan

Karikosk Olav

Karotamm Nikolai

Karvonen Mikko

Kasjanov Mihail

Kastari Paavo

Katro Louis

Kauhanen Ari

Kemppinen Paavo E.

Kerenski Aleksandr

Keto J. W.

Ketola Mikko

Kimmel Karl

Kinnunen Tiina

Kirotosk Alfred

Kivekäs Antti

Kivikoski Bruno

Kivimäki T. M.

Kivimäki Ville

Kivimies Yrjö

Kivinen Olli

Klein Etel

Klein Peisach

Kletzky Bella

Kletzky Leo

Kletzky Savel

Klimscheffskij Lazar

Klinge Matti

Koivisto Mauno

Kollist Andres

Kollman Georg

Kollman Janka

Kollman Kurt

Kontio Jukka

Koolmeister Aleksander

Kopečková Ruth

Kopelowsky Elias

Korhonen Arvi

Korhonen Timo

Kornelius

Kortspärn Heiki

Koskenniemi V. A.

Koskenniemi Vieno

Kosygin Aleksei

Kotilainen Väinö

Kovrigin Vladimir

Krajevski Nikolai

Krasnotovsky Georg

Krohn Petri

Kross Jaan

Kruger Elfried

Krugmann Karl

Kubiš Jan

Kudu Amanda

Külvi Eduard

Kuivala Saimi

Kukk August

Kulikov Mihail

Kullman Leen

Kullman Regina

Kunder Jakob

Kunnas Kaja

Kunnas Leo

Kupper Udo

Kurm Margus

Kurovski Pavel

Kuschner Dvoina

Kuschner Taube

Kuusik Edmund-Johannes

Kuusinen Otto Wille

Kuusisto Seppo

Kuuslapuu (ev. luutn.)

Laak Aleksandr

Laaksonen Touko

Laar Joosep

Laar Mart

Laats Hans

Laherand Ilmar

Laidoner Johan

Laine Väinö

Laivo Norma

Lang Rein

Lannes Roland

Lappi-Seppälä Jussi

Laqua Wilhelm

Laud Cilja

Lavrov Sergei

Lazar Berl

Ledig Gert

Leesment Otto

Lehtmets Tõnis

Lehtonen Aleksi

Leibowitz René

Leino Eino

Leino Jussi

Leivat Laas

Lenin Vladimir

Lepik Roland

Levin Desi

Levin Joseff

Levith Bella

Libe Juhan

Ligi Jürgen

Liim Jüri

Liiv Urmas E.

Lilja Pekka

Lindqvist Gunnar

Lindström Sirkka-Liisa

Linna Väinö

Linnas Anu

Linnas Epp Kai

Linnas Karl

Linnas Laila

Linnas Linda

Linnas Maili

Linnas Mallory

Linnas Tiina

Linnas Vaiki

Litzenko Elisabeth

Litzmann Karl

Lohse Hinrich

Loimaranta Yrjö

Loiri Vesa-Matti

Loog Georg

Lõoke Lilli

Lotman Mihail

Lübek Ernst

Lukas Tõnis

Lukkari Matti

Lumiste Eduard

Lumiste Johannes

Luther Martti

Lužkov Jevgeni

Madar (autonkuljettaja)

Madisson Tiit

Mäe Hjalmar

Maerdi Alexander

Makejeva Lenina

Mäki Tauno

Malahov Boris

Manilov Valeri

Mannerheim C. G. E.

Mannermaa J. A.

Männil Harry

Manninen Ohto

Margolius Lea

Margolius Meri

Margolius Riva

Margolius Zilla

Maripuu Meelis

Mark (vartija)

Marley Lord

Marshall Thurgood

Masanov Nikolai

Mašová Marketa

Mauri (pakinoitsija)

Medvedev Dmitri

Meese Edwin

Meisněrová Arnotška

Menéndez Ana

Menšikova Ezmiralda

Mercader Ramón

Mere Ain

Mere Aino

Meri Arnold

Meri Konstantin

Meri Lennart

Merikoski Veli

Meriloo Vladimir

Miehimys Maija

Miettinen Markus

Miihkali Onttoni

Mikolenko Nadežda

Mikolenko Nikolai

Mikson Evald

Milošević Slobodan

Miner Roger

Mironov Sergei

Mirwitz (rouva)

Mishler Jacob

Molotov Vjatšeslav

Mootse Hilka

Müller Heinrich

Müller Leo

Murel Paul

Mussolini Benito

Nagelmann Elmar

Neuman Bertil

Nezansky Fredrick

Niiniluoto Yrjö

Nikolai II

Niskanen Mikko

Njuppijeva Klavdija

Nobel Alfred

Nobel Ludvig

Noormets Tiit

Nõu Jenni

Nožov Sergei

Nuorteva Kerttu

Nuorteva Matti

Nuorteva Pentti

Nuorteva Sanni

Nuorteva Santeri

Nurmio Heikki

Odsson David

Ojavere Johannes

Oker-Blom Jan D.

Oksanen Sofi

Oodla Enn

Orlov Pavel

Oru Erich

Osama bin Laden

Österman Hugo

Ots Georg

Ots Margot

Paal Artur

Paasikivi Juho Kusti

Paaso Sylvi

Paavolainen Olavi

Paddar Valdo

Paet Urmas

Pähn Ernst

Paisu Harri

Paju Imbi

Paju Juhan

Palusalu Kristjan

Panasov Aleksei

Panzinger Friedrich

Parek Elsbet

Parkkari Nestori

Parktal Virve

Pärn Lembit

Pärnänen Eevertti

Paulus Friedrich

Pavlovski Abram

Pavlovski Aron

Pavlovski Maria

Peep Ervin

Peil Mirjam

Penkari Jouni

Pentikäinen Vilho

Permand Riva

Permand Shjene

Pierce Lawrence

Piigli Aleksander

Pjadyšev Boris

Plievier Theodor

Pliner David

Pliner Jüri

Pliner Mirjam

Pliner Siima

Podgornyi Nikolai

Põldre Mati

Põldsepp Margus

Põlluaas Henn

Ponomarjov Gennadi

Pormeister Helmut

Portaankorva Juha

Presley Elvis

Püga Kuno

Pütsepp Eduard

Pütsepp Juhani

Puide Peeter

Pupart Artur

Putin Viktor

Putin Vladimir S.

Putin Vladimir

Putina Marija

Puur Helmut

Puusepp Elmar

Pyhä Aleksanteri Nevski

Pyhä Georgios (Yrjö)

Pyrjev Ivan

Raguza Imam

Rahnu Tauno

Raig Kulle

Raita Jali

Raizmann Juri

Rajangu Vello

Rajevskaja Marina

Rand Roland-Rudolf

Randes Riho

Rangell J. W.

Ratut Beile

Raudsepp Oscar Gustav

Rausching Hermann

Rautkallio Hannu

Rautkallio Paavo

Reagan Ronald

Reenpää Heikki A.

Reinvald August

Ribbentrop Joachim von

Rikka Aimo

Rikken Mari-Ann

Rinne E.

Rintala Paavo

Ritavuori Heikki

Romantschuk Maria

Romm Mihail

Roos Enn

Roosevelt Franklin

Rooste Jürgen

Roots Ilmar

Roovere Viktor

Rosen Philip

Rosenbaum Eli

Rosenberg Alfred

Rosenberg Ginda

Rosensaft Menachem

Rouhe Yrjö

Rubanovitš Kira

Rubanovitš Vera

Rubinstein Simon

Rüdiger Aleksei

Rüütel Arnold

Rumjantsev Aleksandr

Runeberg J. L.

Ruokanen Tapani

Ruutsoo Rein

Ryan Allan

Ryömä Mauri

Ryti Risto

Ryžova Agnia

Saar Ants

Saari Sinikukka

Saarnio Lauri

Sachi (vanki)

Saddam Hussein

Safonova Marina

Salisbury Harrison

Salkind Daniel

Salkind Rosa

Salla Irja

Sallinen Taju

Salm Sulev

Salumäe Tõnu

Sana Elina

Sandberger Martin

Sanden Einar

Sanko Galina

Sarasmo Antti

Särkijärvi Jouni J.

Sarv Enn

Savisaar Edgar

Savolainen Paula

Schildt Rolf

Schindler Oskar

Schröder Gerhard

Schuman Robert

Schwartze Walter

Selvinski Ilja

Senjavskaja Jelena

Sepaste Gustav

Sepp Heili

Sepp Ülo

Seyler Paul

Shamir Israel

Sibelius Aino

Sibelius Jean

Siiras Jaan

Sildam Toomas

Sillar Rein

Sillar Sven

Sillard Ilmar

Sinervo Elvi

Sinijärv Karl Martin

Sinipalu August

Sirk Artur

Siryk Mark

Škavarski Faust

Skvortsova Marjana

Slutski Leonid

Smiloi Ette

Smiloi Jakob

Smith Rodney

Snellman Teo

Snickars Ann-Christine

Soer Verner

Sokurov Aleksandr

Solženitsyn Aleksandr

Sonnenfeld Wolfgang

Sormunen Eino

Stahlecker Franz Walter

Stalin Josif

Stebni Pjotr

Stenvaal Taru

Stranius Pentti

Strauss Richard

Streicher Julius

Štšeglov German

Suits Endla

Suominen Elina

Susi Arnold

Suutari Viljo

Svinhufvud P. E.

Sykiäinen Rudolf

Sysojev Ivan

Szybilski Hans

Taalmaa Indrek

Taanila Hannu

Takala Erkki

Talley Martha

Talvar Ago

Talvela Paavo

Tamminen Tapio

Tang Arnold

Tanninen Aarne

Tarkka Pekka

Taska Robert

Teinonen Risto

Tief Otto

Tiihonen Taito

Tiisel Raimond

Tinniste Ants

Tints Jaan

Toivola Urho

Tom of Finland

Tomba Verner

Tõnismaa August

Toomis Herman

Travkin (luutn.)

Trotski Leo

Truc Oliver

Tšamrov Dmitri

Tšuhrai Grigori

Tšuvakov Ivan

Tüür Erkki-Sven

Tull Salme

Tulviste Peeter

Tuominen Arvo Poika

Tuomi-Nikula Jorma

Tuomioja Erkki

Turtola Martti

Udikas Piret

Ülviste Endla

Uluots Jüri

Utton Pip

Väänänen Kalle

Vaarandi Debora

Vähit Tiit

Väinämöinen

Vala Erkki

Valgre Raimond

Valikov Fjodor

Väljas Vaino

Vanhanen Matti

Vares Johannes

Varik Matti

Varju Peep

Varšavskaja Lenina

Varšavski Lev

Västrik Riho

Vatanen V. J.

Väyrynen Paavo

Vepsäläinen Seppo

Vereštšagina Natalia

Veski Georg

Vihane Hirmus

Viherluoto Olavi

Viisitamm Mart

Viks Ervin

Viks Heino

Viks Julius

Virkki Ilmari

Virtanen Irja

Virtanen Pertti

Vogt Johan

Voldemar (taksikuski)

Volkov Vasili

Võrk Vasili

Vuorinen Harry

Wallison Peter J.

Waltari Mika

Weiss-Wendt Anton

Weizsäcker Ernst von

Werth Alexander

Wessel Horst

Wiesenthal Simon

Witting Rolf

Woods John C.

Wuolijoki Hella

Zalkind Sara

Žampačová Emmy

Zarenkov Andrei

Ždanov Andrei

Zeemann Aleksander

Zetterberg Seppo

Zjukina Anastasija

Zuroff Efraim

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti